« Tagasi

Sorteerimine teeb head planeedile, Sulle ja rahakotile

Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel iga aastaga kokku 430 000 tonni jäätmeid[1]. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg.

Kõige rohkem on segaolmejäätmetes biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti koguda, oleks segaolmejäätmete maht palju väiksem.

Lähim suur eesmärk on, et alates 2020. aastast läheks Eestis ringlusesse vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest ja muudest jäätmetest. Paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse. Hoolikam sorteerimine ja nende materjalide taaskasutusse suunamine aitab hoida Eestimaa loodust ja säästab ühtlasi majapidamiste eelarvet.

Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile majapidamistele Eestis. Sellest hoolimata sorteeritakse viimaste andmete järgi Eestis vaid 28,1 protsenti tekkinud olmejäätmetest.

Esimene hea põhjus, miks kodus jäätmeid sorteerida, on rahaline kokkuhoid. Paljud pered on avastanud, et peale jäätmete sorteerimisega alustamist on vaja harvemini tellida jäätmete äravedu. Kuna mitmeid jäätmeliike võetakse jäätmejaamades tasuta vastu ja ka pakendijäätmete ära andmine on tasuta, siis on kokkuvõttes vaja jäätmete eest ka vähem maksta. Selleks, et tellida olmejäätmetele harvem äravedu, mis võib olla kuni 12 nädala järel, tuleb esitada avaldus kohalikule omavalitsusele. Ainsateks tingimusteks on, et kohapeal toimub nii biojäätmete kui ka pakendijäätmete eraldi kogumine. Biojäätmete jaoks võib soetada komposteri.

Neljaliikmeline pere tekitab aastas jäätmeid ligi 1600 kg ehk ~8m3 või ~8000 liitrit (1m3 jäätmeid kaalub ligi 200 kg). Kuna segaolmejäätmetest üle poole on biolagunevad (23% paber ja papp, 42% muu biolagunev materjal) ning ligi üks kolmandik on pakendid, siis juba nende jäätmeliikide eraldi kogumisega tekib 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. Seega tekib perel, kes kogub eraldi vaid pakendi ja biolagunevad jäätmed 8000 liitri asemel 2500 liitrit segaolmejäätmeid aastas. Kokkuhoid on rahas mõõdetav.

Teine levinud põhjus, miks jäätmeid kodustes majapidamistes ei sorteerita, on teadmatus, kuidas seda tegema peaks. Kas ketšupipudeli peab seest puhtaks pesema? Mida hakata peale vanade CD-plaatidega? Kas pakendite ära andmise eest tuleb raha maksta?

Samuti levib mõnes piirkonnas müüt, et sorteeritud prügi kallatakse hiljem prügiauto konteineris taas kokku. Liigiti kogutud prügi kokku ei kallata, kui jäätmekonteinerid sisaldavad õigesti kogutud jäätmeid. Tihti juhtub aga, eriti kortermajade juures on keegi olmejäätmeid visanud kas paberi ja papi või biojäätmete konteinerisse. Kui autojuht sellise konteineri kaane tõstab ja sinna mittekuuluvaid jäätmeid märkab, siis tulebki tal kogu konteiner võtta kaasa olmejäätmetena.

Kuidas siis majapidamises jäätmeid sorteerida?

Pakendid

Kogu prügist ligi kolmandiku moodustavad pakendid. Siia alla käivad näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservikarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid.

Enne pakendikonteinerisse viimist tühjenda pakendid ja vajadusel loputa veega üle. Pakendi pesemine harja või nõudepesuvahendiga ei ole vajalik. Näiteks tühja ketšupipudeli võid kergelt üle loputada ja visata pakendikonteinerisse, mille tunned ära kollasesse värvi järgi. Ära visatav pakendijääde peab olema tootest nii puhas, et see ei määriks teisi sama konteineri pakendijäätmeid. Endale lähima pakendikonteineri asukoha leiad aadressilt kuhuviia.ee.  Täpsemat infot jäätmejaama või jäätmete vastuvõtupunkti kohta annab ka kohalik omavalitsus. Mitmes piirkonnas pakuvad tootjavastutusorganisatsioonid kohapealset pakendijäätmete kogumist, kas konteinerite või pakendikoti teenuse kaudu. Kuidas teenusega liituda, selle kohta leiab samuti infot kohalikest omavalitsustest.

Erinevat liiki pakenditest saab hiljem valmistada uusi pakendeid ja see aitab kokku hoida nii energiat kui vett. Näiteks vanad piimapakid leiavad uue elu joonlaudade, koolimööbli, diplomaatkohvrite ja ka näiteks kipsplaatide koostises.

Plastpudelid ja pandimärgiga taara. Pandimärgistusega pakendid saab anda müügikohtade juures asuvatesse tagastusautomaatidesse ja seal tagastatakse ka pandipakendi raha.

Pudelite-purkide kaaned ja korgid käivad pakenditega kokku ja need tuleb koos pudeliga ära anda, vajadusel võib korki veidi lahti keerata, et pudeli kokku pressimisel õhk kergemini välja pääseks.

Plastpudelid saavad uue elu uute plastpudelite, põrandalaudade, aiamööbli, aiapostide, fliispusade ja ka näiteks jalgpallisärkidena. Keskmise spordisärgi valmistamiseks kulub umbes 10 pooleliitrist plastikpudelit ja magamiskoti valmistamiseks läheb vaja 114 plastikpudelit[2].

Kas teadsid, et ühe taaskasutatud plastikpudeliga kokku hoitud energia võimaldaks 60W lambipirnil kuus tundi põleda? [3].

Pandimärgiga plekkpurgid jõuavad peale kokku kogumist uuesti uute purkide, autoosade, ehitusdetailide, kruvide, mutrite, torude, konteinerite, aedade ja tööriistade tootmisse.

Kas teadsid, et ühe plekkpurgi taaskasutus säästab kolm tundi töötavad arvuti jagu elektrit?[4]

Paber ja papp

Vanapaberikonteinerisse kuuluvad ajalehed, ajakirjad, reklaamtrükised, joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp jms. Ära visatav vanapaber peab olema kuiv ja puhas. Vanapaberi konteiner on märgistatud vastava sildi või sinise värviga. Lisaks võib vanapaberit viia lähimasse jäätmejaama.

Vanapaberist saab teha uut paberit ja pappi, munakarpe, vihikuid, ajalehti, WC-paberit, pakkepaberit ja muid pabertooteid. Iga tonn taaskasutatud paberit aitab säästa kuni 31 puud, 4000 kWh elektrienergiat, 270 liitrit naftat ja 26 000 liitrit vett.

Biolagunevad jäätmed

Sellised jäätmed on näiteks köögi- ja sööklajäätmed, puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos paberfiltriga, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid, paberist munakarbid, väiksemad taimed jms.

Biolagunevatest jäätmetest saab aiaomanik valmistada head komposti. Kui mullatöödeks komposti vaja ei lähe, võib viia sellised jäätmed biolagunevate jäätmete konteinerisse, mis on märgistatud sildi või pruuni värviga. Aia- ja haljastusjäätmeid kogutakse linnades eraldi ja vastavat infot saab kohalikust omavalitsusest.

Riided ja jalanõud

Kui majapidamises jääb üle puhtaid ja terveid riideid ja jalanõusid, voodiriideid, kardinaid, käterätte või muud tekstiili, siis võib need viia Uuskasutuskeskusesse, jäätmejaama või riidekonteinerisse.

Segaolmejäätmed ehk olmeprügi

Sellise prügi alla käivad kõik muud jäätmed, mida liigiti ei koguta, näiteks laste pehmed mänguasjad, toidujäätmetena tekkivad suured kondid, vanaks läinud kosmeetika, mähkmed ja hügieenitooted, kassiliiv, CD-plaadid, pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, jms. Segaolmejäätmed tuleb eraldi koguda ja need lähevad segajäätmete konteinerisse.

Remondijäätmed

Peale kodu värskenduskuuri jääb ikka üle paar värvirulli, maalriteipi, plaate, tapeete või muud taolist. Kui remondijäätmete kogus on väike (mahub kodusesse prügikasti), siis võib panna nad segajäätmete konteinerisse. Suures koguses remondist ülejäänud esemed tuleb viia jäätmejaama või tellida ehitusjäätmete konteiner kohapeale.

Mööbel ja suurjäätmed

Sellised kogukad esemed nagu diivan, tugitool, madrats, vaip, voodi, kapp, kraanikauss, vann, WC-pott, aiamööbel, jalgratas, lapsevanker jms tasub vaadata üle hindava pilguga, kas neist oleks mõnele sõbrale või tuttavale rõõmu. Kui mitte, siis tasub viia nad jäätmejaama, kus nad vajadusel edasi liiguvad ja juppideks tehakse, et leida neile uusi kasutusvõimalusi. Paljudes omavalitsustes on suurjäätmete kogumine hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja sellisel juhul on võimalik neid jäätmeid kodu juurest ära anda.

Suurem plast

Siia kuuluvad koduses majapidamises katki minev plastkauss, -kelk, -kell, -mänguasjad, -ämbrid või muud suuremad plastikesemed. Need võib viia jäätmejaama, kus nad saavad uue elu mõne kasuliku esemena, näiteks ehitusmaterjali, aiamööbli, pargipingi või seinapaneeli näol.

Klaas

Igasugused klaasesemed tasub viia klaasikogumise konteinerisse. Klaaspudelitest tehakse uusi pudeleid ja purke, vaase, vaagnaid, kausse ja muid klaasist tooteid. Aknaklaas ja mõni muu lehtklaas tuleb viia jäätmejaama.

Kas teadsid, et klaas on 100%-liselt taaskasutatav materjal, millest ei lähe uuesti kasutamisel raisku mitte midagi?

Lisaks tavapärasele prügile tekib majapidamistes ka ohtlikke ja probleemseid jäätmeid, millega tuleb eriti ettevaatlikult ümber käia. Mitte mingil juhul ei tohi neid visata olmeprügi hulka ega lõkkesse.

Lambipirnid

Säästupirn ja ledlamp on ohtlikud jäätmed, need tuleb viia jäätmejaama. Hõõgniidiga ja halogeenlambipirn võib panna olmeprügi hulka.

Patareid ja akud

Väikesed patareid, laetavad patareid, mootorsõidukite akud, mobiiltelefonide akud, MP3-mängijate ja muu elektroonika akud ja sarnased tooted võib tasuta ära anda poodi, kus sellist liiki patareisid ja akusid müüakse. Samuti saab neid jäätmeid viia jäätmejaama.

Rehvid

Lähim jäätmejaam võtab tasuta vastu ka auto-, traktori-, haagise või mõne muu liikumisvahendi rehvid.

Suuremad ehitusjäätmed

Peale ehitustöid saab viia jäätmejaama ka aknad, uksed, kipsplaadid, lehtklaasi, tellised, ehitusvilla, torud, lakitud ja värvitud puidu ja muu taolise. Samuti võib tellida kohale spetsiaalse ehitusjäätmete konteineri.

Eterniit ja muud asbesti sisaldavad materjalid

Sellised ehitusjäätmed kuuluvad lähimasse jäätmejaama.

Elektroonika

Kui majapidamises on mõni vananenud külmik, pliit, pesumasin, raadio, föön, lokitangid, kõrvaklapid, arvuti, printer, mobiiltelefon, mp3-mängija, patareidega mänguasjad või muu elektrooniline seade, siis võtab lähim jäätmejaam selle tasuta vastu. Samuti võib tagastada vana elektroonikat uue ostmisel ostukohta.

Ravimid

Kui kunagi soovitati aegunud ravimeid kraanikausist alla lasta, siis tänaseks on teada, et sellisel viisil satuvad nad loodusesse ja teevad kahju loomadele-lindudele ja keskkonnale ning suur osa neist saastab pinna- ja põhjavett ning võib nii leida tagasitee meie joogivette.

Kas teadsid, et Läänemerre jõuab igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest?[5]

Hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel sigimisvõimetust ja soomuutusi, antibiootikumid võivad tekitada mikroorganismidel resistentsust. Ravimid võib ilma pakenditest eraldamata anda tasuta üle apteekidesse või lähimasse jäätmejaama. Jäätmejaama võib viia ka katkised kraadiklaasid. Kui elavhõbedaga kraadiklaas peaks purunema, tuleb välja voolanud elavhõbe eelnevalt purki koguda.

Kemikaalid

Siia alla käivad kõik vanaõlid, värvid, lakid, liimid, pestitsiidid, mürgid (rotimürk, tigude mürk), küünelaki eemaldaja, torupuhastusvahend ja muud ohtlikud ja tundmatud kemikaalid. Need tuleb viia jäätmejaama.

NB! Ära põleta jäätmeid

Põletada tohib ainult puhast paberit, pappi ja puitu, mida pole värvitud ega immutatud. Ülejäänud esemed eritavad lõkkes mürgiseid gaase ja saasteaineid, mis teiste terviserikete seas võivad põhjustada vähki, laste väärarenguid ja arengupeetust. Samuti kahjustavad need mürgid keskkonda. Juhul kui jäätmeid põletusse suunatakse, siis toimub see rangelt kontrollitud kõrgetel temperatuuridel, milleni kodused küttekolded ei ulatu.

Kõige suurem samm loodusele koormuse vähendamiseks on vähendada üldse jäätmete teket. Iga pere saab vaadata kriitilise pilguga üle, kui palju koju tegelikult erinevaid potentsiaalseid jäätmeid poest või tarbimise teel tuuakse ja kui palju annaks asju taaskasutada.

Mõned näited tegudest, mille eest rahakott ja keskkond on tänulik:

  • Kasuta riidest poekotte.
  • Kleebi postkastile „ainult tellitud post" kleebis, mille saad tasuta postkontorist ja tellida Omnivast.
  • Osta mõistlikult, kasuta ostunimekirja.
  • Prindi vähem.
  • Kasuta kohvi ostmisel oma topsi, tassi või termost.
  • Osta kasutatud asju (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
  • Anneta seisma jäänud asjad neile, kes neid vajavad.
  • Laena tööriistu.
  • Eelista laetavaid patareisid ja taastäidetavaid tooteid.

 

Sellelt aadressilt leiad juhiseid, mis on abiks jäätmete sorteerimisel:

https://www.envir.ee/et/jaatmed