Igaüks peab viivitamatult teatama abivajavast või hädaohus olevast lapsest.

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116111.
 
Lasteabitelefon 116111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret ja kohest sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Telefon töötab 24/7, helistamine on tasuta, helistamine on anonüümne, kõned salvestatakse, e-post - info@lasteabi.ee.
 
Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest. Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.
 
Kadunud laste telefoni eesmärk on anda esmased juhiseid situatsioonis käitumiseks, vajadusel pakuvad kriisinõustamist ning emotsionaalset tuge nii täiskasvanutele, kelle lapsed on kaduma läinud, kui ka noortele, kes on kodunt ära jooksnud või kes on eksinud. 
 
Rohkem infot:
 

Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?

Juhis erivajadusega lapse vanemale vajaliku abi ja õige asutuse leidmisel.

 
Raskused igapäevatoimingutega
Pöördu kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole, kes:
annab infot erinevate tugiteenuste ja toetuste kohta;
hindab teenuste vajadust;
määrab teenused;
korraldab teenuse rahastamise.
 
Mõnel juhul võib olla vajalik pere omaosalus.
• Omavalitsused pakuvad elanikele erinevat tuge, näiteks eluruumide kohandamisel, tugiisikuga lapsele või perele, lapsehoiuga, sotsiaaltranspordiga, abiga ravimite ja abivahendite ostmisel jne.
• Õige toe leidmisel aitab kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja.
• Kui laps vajab pikaajalist tuge, määratakse perele inimene, kes aitab korraldada eri osapoolte vahelist koostööd.
 
Mure lasteaias või koolis
• Räägi õpetajaga. Vajadusel suunab õpetaja lapse tugispetsialisti (logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog) juurde.
• Kui õpetaja ja tugispetsialistide koostöös proovitud lahendustest ei piisa, pöördu Rajaleidja keskusesse.
• Rajaleidja viib läbi hindamise, soovitab lapsele sobiva õppekorralduse, -keskkonna ja -vahendid ning nõustab lapsevanemat ja kooli või lasteaeda. Rajaleidja nõustamisaja broneerimiseks helista (+372) 735 0700.
• Igal lapsel on õigus õppida oma elukohajärgses koolis. Selle võimaluse tagamise eest vastutab kohalik omavalitsus.
• Kui kooli valimine osutub keeruliseks, on abiks kohaliku omavalitsuse haridusspetsialist.
Loe lisa SIIT.
 

Mure tervisega

• Perearst nõustab perekonda ning tagab vajalikud uuringud ja ravi.
• Kui perearsti arust vajab lapse tervisemure mõne muu eriala spetsialisti sekkumist, suunab ta lapse eriarsti vastuvõtule.
• Kui lapse soodusravimite kulud on aastas üle 100 €, tekib õigus saada ravimile täiendavat soodustust.
• Õendusabi vajavatel lastel on võimalik saada erinevaid õendusabiteenuseid. Täpsemat infot küsi oma pere- või raviarstilt.
• Kui lapsel on diagnoositud haigus, mille raviks vajab ta meditsiiniseadet, koostab raviarst lapsele digitaalse meditsiiniseadme kaardi. Seadme saab osta apteegist või meditsiiniseadme müüjalt soodustingimustel.
Haigekassa infotelefon on (+372) 669 6630.
Loe lisa SIIT.
 
Püsiv tervisekahjustus
• Puude raskusastme tuvastamiseks ning lisakulude hüvitamiseks esita sotsiaalkindlustusametile taotlus.
• Kui kõik eelnevad teenused ei ole andnud soovitud tulemust, pöördu sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel rehabilitatsioonimeeskonna poole, kes:
tuvastab erinevate teenuste vajaduse;
koostab rehabilitatsiooniplaani;
osutab plaani alusel teenuseid.
• Puudega lapse vanemal on õigus saada üks lisapuhkepäev kuus.
• Raske või sügava puudega lapse üks vanematest saab taotleda õppelaenu kustutamist.
• Kui laps vajab puude tõttu abivahendit, hüvitab abivahendi ostmise või üürimise sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalkindlustusameti infotelefon on (+372) 612 1360.
Loe lisa SIIT.
 
Muutused ei pruugi toimuda kohe, need nõuavad aega ja kõigi osapoolte panust. Mida varem sa abi otsid, seda lihtsam on lahendusi leida!
 
 

Innove Rajaleidja

Innove Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, kus töötavad logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Rajaleidja pakub tasuta õppenõustamisteenuseid ning annab koolivälise nõustamismeeskonnana hariduslikke soovitusi haridusasutustele ja lapsevanematele.
Rajaleidjalt saavad tuge täiskasvanud, kes kasvatavad ja õpetavad lapsi ning noori vanuses 1,5–18 aastat (lapsevanemad, õpetajad, kooli või lasteaia tugispetsialistid, kohaliku omavalitsuse töötajad jt) ja tunnevad muret lapse arengu ja haridusteel toimetuleku pärast.
Õppenõustaja juurde tasub pöörduda, kui lapsel on õpi- ja/või suhtlusraskused koolis või koduses elus.
Üldjuhul toimuvad nõustamised kõigis Rajaleidja keskustes E–N 9–17 ja R 9–15, kuid kokkuleppel on võimalik nõustamisi läbi viia ka muul ajal. Sobiva nõustamisaja kokku leppimiseks või lisainfo küsimiseks:
helistada telefonil 735 0700;
kirjutada e-posti aadressil rajaleidja@rajaleidja.ee.
 
Rohkem infot  ja nõustamisele registreerumine:
735 0700
rajaleidja@rajaleidja.ee
Innove Rajaleidja Pärnus Metsa 1 (II korrus), 80010, Pärnu
Rajaleidja Facebooki lehekülg.
Spetsialistide kontaktid keskuste kaupa leiab Rajaleidja kodulehelt.
 

Vaimse Tervise Keskus

Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskus on kuulub sotsiaalravi teenistuse koosseisu ja keskuse pakutavad teenused on:
-laste ja noorte vaimse tervise alane nõustamine ja juhtumipõhine võrgustikutöö. Nõustamisega tegeleb juhtumikorraldaja Anna-Liisa Delgado ning maakondlik juhtumikorraldaja Kristjan Õunpuu Pärnumaa omavalitsustes kohapeal. 
-grupinõustamine (tugirühmad) lapsevanematele, juhtumikorraldajate/psühhiaatri/muu spetsialisti suunamisel või ise pöördumisega. Jooksev info sündmuste sektsioonis.
-grupiteraapiad lastele ja noorukitele psühhiaatri/psühholoogi suunamisel.
-loov- ja pereteraapia ning psühholoogiline nõustamine. Juhtumikorraldaja või psühhiaatri suunamisel. Individuaalse nõustamisega tegelevad Irina Sladkova, Julia Pavlova, Liis Luik, Ester Reinsalu, Jana Ots, Kristjan Puusild, Mari-Liis Veski ja pereteraapiaga Ülle Pikma.Täpsem info teraapiate kohta SIIN.
-koolituste korraldamine lapsevanematele
-koolituste korraldamine lastega töötavatele spetsialistidele
-supervisioonide korraldamine lastega töötavatele spetsialistidele
Teenused on paindlikud vastavalt vajadusele ja reaalsele nõudlusele. Ettepanekud ja oma soovide edastamine on väga oodatud! Teenuste rahastamist toetab Pärnumaa Omavalitsuste Liit.
 
TERAAPIAD:
PERETERAAPIA
-Suunatud lahendamaks süsteemselt probleeme, mis tekivad inimestel suhtes oma lähedaste ning teiste oluliste inimestega. Teraapia tulemuseks võib olla näiteks perekonna toimetuleku paranemine, üksteisemõistmise suurenemine, emotsionaalse toetuse jagamine ja saamine pereliikmete poolt, probleemilahendusoskuste paranemine.
-Sobib abistava meetodina nii kriisisituatsioonis kui ka pikemaajaliselt väljakujunenud probleemide lahendamisel.
-Laste ja teismeliste psüühilised probleemid on üheks probleemivaldkonnaks, mille puhul pereteraapia on osutunud efektiivseks sekkumismeetodiks
Täpsemalt pereteraapia kohta saad lugeda Eesti Pereterapeutide Ühingu kodulehelt SIIT.
 
VISUAALKUNSTITERAAPIA

on teraapia vorm, kus kliendiga töös kasutatakse visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid. Vahendites kasutatakse erinevaid värve, savi, fotosid, istallatsioone ning tehnikatest graafikat, maalimist, skulptuuride tegemist, pildistamist ja filmimist. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil parandada oma eluga toimetulekut. Konkreetsed eesmärgid sõltuvad iga kliendi individuaalsetest vajadustest. Visuaakunstiteraapias on olulisel kohal enese väljendamine läbi pildi, selle mõtestamine ning oma tunnete ja mõtete jagamine terapeudiga.

Täpsemalt visuaalkunstiteraapiast meetodi kohta saab lugeda SIIT

 
TÖÖ SAVIVÄLJAL
-Ühendatud on käelis-kehaline tegutsemine, mis on ajendatud keha ja mõtete impulssidest ning looduslik materjal, milleks on savi.
-Saviväli muudab kättesaadavaks ja võimaldab välja tuua põhilised inimlikud arengutingimused: tasakaal suhetes, sidemete usaldusväärsus ja objektide püsivus. Läbi selle on võimalik tegeleda suhete ja tunnetega.
Täpsemalt  töö saviväljal meetodi kohta saad lugeda SIIT.
 
TANTSU- JA LIIKUMISTERAAPIA
teraapia aluseks on põhimõte, et keha ja meel on omavahel seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. Loovuse ja füüsilise eneseväljenduse kaudu loob tantsu-ja liikumisteraapia mõistmist meie keha, meele ja tunnete vahel. Tantsu - ja liikumisteraapiat defineeritakse kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks.

Täpsemalt teraapia kohta saab lugeda SIIT.

 
MUUSIKATERAAPIA

Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks.

Täpsemalt muusikateraapia kohta saab lugeda SIIT.

 
DRAAMATERAAPIA

Draamateraapia juured saavad alguse teatrist, mille algmed ulatuvad kaugesse minevikku, varajaste ühiskondade religioosseisse rituaalidesse. Lääne tsivilisatsiooni teatriajastu sai alguse 5. saj. e.m.a. Kreekas (Hartnoll, 1989). 

Draama – kreeka keeles tegevus. Toimub töö kogu inimese olemusega – tekst (verbaalne), keha (füüsiline), südamega (emotsionaalne) ja peaga (vaimsus, intellekt).

Tänapäevase draamateraapia loomisega jõuame kahekümnenda sajandi algusesse, kus esmamainitud on kolm haru: psühhoteraapia (Freud, Jung, Klein, Moreno), psühhiaatriline hoolekanne (tegevuslikud teraapiad, Mosey) ja teater (Stanislavski, Grotowski, Brecht, draama hariduses). Draamateraapia teooria põhineb peamiselt teatri teooriatel, rolliteooriatel ja mängul. 

Draamateraapia puhul on tähtsateks terminiteks loovus, spontaansus, mäng ja mänguhimulisus. Märgusõnadeks olgu juurde lisatud rollid, maskid, lood, vaataja ehk publik, katarsis (hingeline puhastumine, heaolu tunne) ning vabadus muutustele.

Kõige laialdasemalt on draamateraapiat kui kaasaegset elukutset käsitlenud Jones, kelle väitel kannab teatri traditsioon tugevat terapeutilist väljundit. Ta on öelnud, et mängulisus draamas võimaldab osalejatel astuda spontaansuse kaasabil suhtesse endaga, teistega ja eluga ning on väärtustanud teatri rolle, mille rõhuasetus on mälul, näitleja individuaalsel ning kollektiivsel alateadvusel ja kaasnevalt ühenduses olevate tunnete väljendamisel. Draamateraapiat ei peeta grupi psühhoteraapiaks, millele on lisatud draama elemente. Draamateraapia ei teeni teraapiat, vaid draama protsess sisaldab teraapiat (Jones, 2007). Grupp ja grupitöö annavad draamateraapia meetodile suure lisaväärtuse. 

Draamateraapia võimaldab mõlemal, nii terapeudil kui tema kliendil, liikuda kunsti- ja loovuspõhiste meediumite abil, uurida erinevaid suhteid ning jõuda dramaatilise osa kõrgpunkti ehk asjade pöördepunkti. Kogu avalduva protsessi vältel on võimalik vaadata sisemisi konflikte, lõpetamata tegevusi jm. küsimusi.

Täpsemalt saab draamateraapiast lugeda SIIT.