13.04.21

Kui vajad kiiret abi, helista hädaabinumbril 112  nii kiirabi, päästjate kui politsei kutsumiseks.  

 

Saarde konstaablipunkt

Piirkonnapolitseinik JÜRI PAEGLE
Saarde konstaablipunkt: Pargi  4, Kilingi-Nõmme

e-mail jyri.paegle@politsei.ee

Tel 5190 7093

 

Noorsoopolitseinik HANNALIISA JÕFFERT

Saarde konstaablipunkt: Pargi  4, Kilingi-Nõmme

e-mail hannaliisa.joffert@politsei.ee

Tel 586 69014

Võtke piirkonnapolitseinikuga julgesti ühendust ning leppige kohtumise aeg ja koht kokku. Hädaolukorras helistage 112.

Pärnu politsei ootab vihjeid õigusrikkumiste ja õigusrikkujate kohta anonüümsel vihjepostil:laane.vihje@politsei.ee

  • Narkovihjed telefonile 444 6660
  • Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonile 612 3000.
  • Korruptsiooniga seotud vihjeid ootab politsei aadressile korruptsioonivihje@politsei.eevõi vihjetelefoni automaatvastaja numbrile 612 3657

Pärnu politsei ootab vihjeid õigusrikkumiste ja õigusrikkujate kohta anonüümsel vihjepostil: laane.vihje@politsei.ee

  • Narkovihjed telefonile 444 6660
  • Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonile 612 3000.
  • Korruptsiooniga seotud vihjeid ootab politsei aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee või vihjetelefoni automaatvastaja numbrile 612 3657

Lastekaitseseaduse kohaselt on abivajavast lapsest kohustus teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest viivitamata valla lastekaitsespetsialistile või lasteabitelefoni numbril 116 111.

 

PÄRNU OHVRIABI OSAKOND

Pikk 18, Pärnu

Ohvriabi piirkonna juht: Kaisa Üprus-Tali

E-posti aadress: Kaisa.Uprus-Tali@sotsiaalkindlustusamet.ee

Telefon: +372 5215 832

Ohvriabi töötaja: Tatjana Zuftsiankou 

E-posti aadress: Tatjana Zuftsiankou@sotsiaalkindlustusamet.ee

Telefon: +372 5303 9077

 

Hingehoiutelefon 116 123

Telefoniliin on mõeldud kõigile, kes vajavad abi järgmiste probleemidega toime tulemisel:

  • surmahirm,
  • lein,
  • ärevus,
  • suitsiidsed mõtted,
  • eksistentsiaalsed küsimused,
  • spirituaalsed ja religioossed küsimused,
  • elumõtte otsingud,
  • äng ja elu perspektiivi puudumine,
  • üksindus ja tõrjutus,
  • suhteprobleemid,
  • suhtlemispuudus,
  • häbi- ja süütunne.

Hingehoiutelefonil töötavad erialase hariduse omandanud hingehoidjad ning abi saab eesti, vene ja inglise keeles. Vene ja inglise keeles nõustamise võimekus on pooltel hingehoidjatel.

Väga kriitilistes olukordades püütakse kõne suunata vastavat keelt kõnelevale hingehoidjale, kes ei ole parasjagu valves. Kuna tööl on korraga üks hingehoidja, siis ei ole alati võimalik liinile pääseda. Kui soovitakse tagasihelistamist, tuleks ootejärjekorra teavitus lõpuni kuulata ja seejärel kõneposti vastava soovi ja oma telefoninumbriga teade jätta.

Täpsemat infot telefonist ja hingehoiust leiate hingehoid.ee.

 

Elanikkonnakaitse

Kogukonna ohutus

Tuleohutus

Infoga ohutust käitumisest, samuti tuleohutuse tagamise võimaluste ja nõuetega saab tutvuda Päästeameti teemalehel. Vingugaasiandurist saab lugeda siit

Veeohutus

Infoga aastaringselt veekogudega seonduvatest ohtudest, inimese ettevalmistusest ja ohutust käitumisest veekogule või ujuma minnes saab tutvuda Päästeameti teemalehel.

 

Kriisiolukordadeks valmisolek

Piirkonna ohud 

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete info on leitav Päästeameti kodulehelt ja Maa-ameti kaardirakendusest.

Pere ja kogukonna kriisiolukorraks valmistumine

Nõuanded ja käitumisjuhised kriisiolukordades

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonnas heaks tegutsed on sul võimalus liituda vabatahtliku organisatsiooniga – Vabatahtlik päästjaAbipolitseinikKaitseliit, Naiskodukaitse.

Naiskodukaitse poolt välja töötatud käitumisjuhiste "Ole valmis" äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.

 

Abi saamine kriisiolukorras

Perearsti nõuandetelefon: 1220 (telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel)

Üleriigiline infotelefon: 1247 (keskkonna ja maanteeinfo, koroonainfo jagamiseks, saab teavet testimise, reisi- ja muude piirangute kohta. Numbrile 1247 helistamine on tasuta ja sinna saab helistada ka lauatelefonilt).

Elektrilevi rikketelefon: 1343

Lasteabitelefon: 116111

Mürgistusinfo telefon: 16662

Usaldustelefonid:  126 eesti keeles; 127 vene keeles

Veel olulisi abi- ja infonumbreid.

Vaata lisaks Päästekomandode kaarti.

 

KRIISIABI

JUHISED KRIISI OLUKORRAS KÄITUMISEKS

Kui soovid vabatahtlikuna teisi aidata ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga, vaata lähemalt www.vabatahtlikud.ee

Toimetaja: SIGNE LAAGUS

Kriisiabi

13.04.21

 

Saarde valla kriisikomisjon

 

Komisjoni esimees

Andres Annast

Saarde vallavanem

5225620

andres.annast@saarde.ee

Komisjoni aseesimees

Martti Rooden

Saarde Vallavalitsuse haldusnõunik

5349 4259

 martti.rooden@saarde.ee

Komisjoni

liige

Kaie Sakala

Saarde Vallavalitsuse   keskkonna- ja heakorra spetsialist

5307 0296

kaie.sakala@saarde.ee

Komisjoni

liige

Kristjan Pahk

Kaitseliidu Pärnumaa maleva

esindaja

5800 7231

kristjan.pahk@gmail.com

Komisjoni

liige

Kristi Sutt

SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskuse juhataja

5649 1934

Kristi.Sutt@gmail.com

Komisjoni

liige 

Sven Koovit

Lääne Päästekeskuse Kilingi-Nõmme päästekomando pealik

5251 076

sven.koovit@rescue.ee

Komisjoni

liige

Kairi Õilsalu

Pärnu politseijaoskonna patrulltalituse liikluspolitseinik

5309 3024

kairi.oilsalu@politsei.ee

Komisjoni

liige

Morten Aasaroht

Saarde Kommunaal OÜ juhatuse liige

5348 9179

kommunaal@saarde.ee

Komisjoni

liige

Andrus Lillemaa

Saarde Vallavalitsuse maaspetsialist

5266 795

 

andrus.lillemaa@saarde.ee

Komisjoni 

liige

Mari Treial

Saarde Vallavalitsuse 

referent-dokumendihaldur

  mari.treial@saarde.ee

 

Saarde valla kriisikomisjoni moodustamine, muutmine

Saarde valla kriisikomisjoni põhimäärus

Saarde valla kriisikomisjoni põhimääruse muutmine

 

Kriisikomisjoni tööplaan aastaks 2020

Kriisikomisjoni koosoleku protokollid

 

 

KRIISIABI

ABI JA INFONUMBRID

PÄÄSTEKOMANDODE KAART

ÄPP "OLE VALMIS"

JUHISED KRIISI OLUKORRAS KÄITUMISEKS

Kui soovid vabatahtlikuna teisi aidata ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga, vaata lähemalt www.vabatahtlikud.ee

 

 

 

 

 

 

 

Loe loodusõnnetustest ja nende korral käitumisest 

Loe tehnoõnnetustest ja nende korral käitumisest ning vaata suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaarti 

 

Päästeamet

Päästeameti juhendmaterjalid
Kodu tuleohutuks
Veeohutus
Hoone sisene ja väline tuleohutus
Korterelamu sisene ja väline tuleohutus

« Tagasi

Meelespea helkuri kasutamise kohta

Ole suur või väike, kuid ilma helkurita pimedas liigeldes ei paista sa autojuhile silma. Ilma helkurita liigeldes tekitad ohtliku olukorra nii endale kui ka autojuhtidele.   
 
Pea meeles! 
  • Helkurist on kasu ainult siis, kui oskame seda eesmärgipäraselt kasutada. 
  • Pimedal ajal jalgsi liikudes peaks helkur täiskasvanud inimesel asetsema umbes põlve kõrgusel. 
  • Kasutuses oleva helkuri elueaks loetakse maksimaalselt kaks aastat ja selle möödudes tuleks kontrollida helkuri efektiivsust ning vajadusel soetada uus. 
  • Helkuri kasutamine on jalakäijatele kohustuslik. Seda ütleb ka liiklusseadus järgnevalt: „Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Sisuliselt on halb nähtavus pime aeg või ilmastikust tingitud ajutine olukord, kus nähtavus on alla 300 meetri." 
  • Helkur on hea vahend inimese või muu objekti märkamise suurendamiseks pimedal ajal. 
  • Helkuri valimisel ei tohiks määravaks saada selle hind, vaid tema efektiivsus ja kasutusmugavus. Väike asi aga suur „võim". 
  • Valgusallikana võime kasutada ka telefonis olevaid lampe, kuid neile ei saa alati kindel olla. Külma ja niiske ilmaga kipuvad akud kiirelt tühjenema ja töökindlus sellega seoses kahaneb. 
  • Kõige kindlam ja odavaim elukindlustus on siiski helkur. 
  • Hoolige üksteisest ja aidake hoolida ka teistel ning pöörake julgelt tähelepanu, kui tuttavatel, lähedastel või sõpradel puudub pimedas liigeldes helkur.
Ohutut liiklemist kõigile!