Kui vajad kiiret abi, helista hädaabinumbril 112 nii kiirabi, päästjate kui politsei kutsumiseks.
Saarde konstaablipunkt
Piirkonnapolitseinik JÜRI PAEGLE
Saarde konstaablipunkt: Pargi 4, Kilingi-Nõmme
e-mail jyri.paegle@politsei.ee
Tel 5190 7093
Noorsoopolitseinik HANNALIISA JÕFFERT
Saarde konstaablipunkt: Pargi 4, Kilingi-Nõmme
e-mail hannaliisa.joffert@politsei.ee
Tel 586 69014
Võtke piirkonnapolitseinikuga julgesti ühendust ning leppige kohtumise aeg ja koht kokku. Hädaolukorras helistage 112.
Pärnu politsei ootab vihjeid õigusrikkumiste ja õigusrikkujate kohta anonüümsel vihjepostil:laane.vihje@politsei.ee
- Narkovihjed telefonile 444 6660
- Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonile 612 3000.
- Korruptsiooniga seotud vihjeid ootab politsei aadressile korruptsioonivihje@politsei.eevõi vihjetelefoni automaatvastaja numbrile 612 3657
Pärnu politsei ootab vihjeid õigusrikkumiste ja õigusrikkujate kohta anonüümsel vihjepostil: laane.vihje@politsei.ee
- Narkovihjed telefonile 444 6660
- Liiklusega seotud tähelepanekuid ootab politsei infotelefonile 612 3000.
- Korruptsiooniga seotud vihjeid ootab politsei aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee või vihjetelefoni automaatvastaja numbrile 612 3657
Lastekaitseseaduse kohaselt on abivajavast lapsest kohustus teatada kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest viivitamata valla lastekaitsespetsialistile või lasteabitelefoni numbril 116 111.
PÄRNU OHVRIABI OSAKOND
Pikk 18, Pärnu
Ohvriabi piirkonna juht: Kaisa Üprus-Tali
E-posti aadress: Kaisa.Uprus-Tali@sotsiaalkindlustusamet.ee
Telefon: +372 5215 832
Ohvriabi töötaja: Tatjana Zuftsiankou
E-posti aadress: Tatjana Zuftsiankou@sotsiaalkindlustusamet.ee
Telefon: +372 5303 9077
Hingehoiutelefon 116 123
Telefoniliin on mõeldud kõigile, kes vajavad abi järgmiste probleemidega toime tulemisel:
- surmahirm,
- lein,
- ärevus,
- suitsiidsed mõtted,
- eksistentsiaalsed küsimused,
- spirituaalsed ja religioossed küsimused,
- elumõtte otsingud,
- äng ja elu perspektiivi puudumine,
- üksindus ja tõrjutus,
- suhteprobleemid,
- suhtlemispuudus,
- häbi- ja süütunne.
Hingehoiutelefonil töötavad erialase hariduse omandanud hingehoidjad ning abi saab eesti, vene ja inglise keeles. Vene ja inglise keeles nõustamise võimekus on pooltel hingehoidjatel.
Väga kriitilistes olukordades püütakse kõne suunata vastavat keelt kõnelevale hingehoidjale, kes ei ole parasjagu valves. Kuna tööl on korraga üks hingehoidja, siis ei ole alati võimalik liinile pääseda. Kui soovitakse tagasihelistamist, tuleks ootejärjekorra teavitus lõpuni kuulata ja seejärel kõneposti vastava soovi ja oma telefoninumbriga teade jätta.
Täpsemat infot telefonist ja hingehoiust leiate hingehoid.ee.
Elanikkonnakaitse
Kogukonna ohutus
Tuleohutus
Infoga ohutust käitumisest, samuti tuleohutuse tagamise võimaluste ja nõuetega saab tutvuda Päästeameti teemalehel. Vingugaasiandurist saab lugeda siit.
Veeohutus
Infoga aastaringselt veekogudega seonduvatest ohtudest, inimese ettevalmistusest ja ohutust käitumisest veekogule või ujuma minnes saab tutvuda Päästeameti teemalehel.
Kriisiolukordadeks valmisolek
Piirkonna ohud
Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete info on leitav Päästeameti kodulehelt ja Maa-ameti kaardirakendusest.
Pere ja kogukonna kriisiolukorraks valmistumine
Nõuanded ja käitumisjuhised kriisiolukordades
Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonnas heaks tegutsed on sul võimalus liituda vabatahtliku organisatsiooniga – Vabatahtlik päästja, Abipolitseinik, Kaitseliit, Naiskodukaitse.
Naiskodukaitse poolt välja töötatud käitumisjuhiste "Ole valmis" äpp aitab kriisiolukordadeks valmistuda. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta.
Abi saamine kriisiolukorras
Perearsti nõuandetelefon: 1220 (telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel)
Üleriigiline infotelefon: 1247 (keskkonna ja maanteeinfo, koroonainfo jagamiseks, saab teavet testimise, reisi- ja muude piirangute kohta. Numbrile 1247 helistamine on tasuta ja sinna saab helistada ka lauatelefonilt).
Elektrilevi rikketelefon: 1343
Lasteabitelefon: 116111
Mürgistusinfo telefon: 16662
Usaldustelefonid: 126 eesti keeles; 127 vene keeles
Veel olulisi abi- ja infonumbreid.
Vaata lisaks Päästekomandode kaarti.
JUHISED KRIISI OLUKORRAS KÄITUMISEKS
Kui soovid vabatahtlikuna teisi aidata ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga, vaata lähemalt www.vabatahtlikud.ee
Kriisiabi
Saarde valla kriisikomisjon
Komisjoni esimees | Andres Annast | Saarde vallavanem | 5225620 | |
Komisjoni aseesimees | Martti Rooden | Saarde Vallavalitsuse haldusnõunik | 5349 4259 | |
Komisjoni liige | Kaie Sakala | Saarde Vallavalitsuse keskkonna- ja heakorra spetsialist | 5307 0296 | |
Komisjoni liige | Kristjan Pahk | Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindaja | 5800 7231 | |
Komisjoni liige | Kristi Sutt | SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskuse juhataja | 5649 1934 | |
Komisjoni liige | Sven Koovit | Lääne Päästekeskuse Kilingi-Nõmme päästekomando pealik | 5251 076 | |
Komisjoni liige | Kairi Õilsalu | Pärnu politseijaoskonna patrulltalituse liikluspolitseinik | 5309 3024 | |
Komisjoni liige | Morten Aasaroht | Saarde Kommunaal OÜ juhatuse liige | 5348 9179 | |
Komisjoni liige | Andrus Lillemaa | Saarde Vallavalitsuse maaspetsialist | 5266 795 |
|
Komisjoni liige | Mari Treial | Saarde Vallavalitsuse referent-dokumendihaldur | mari.treial@saarde.ee |
Saarde valla kriisikomisjoni moodustamine, muutmine
Saarde valla kriisikomisjoni põhimäärus
Saarde valla kriisikomisjoni põhimääruse muutmine
Kriisikomisjoni tööplaan aastaks 2020
Kriisikomisjoni koosoleku protokollid
JUHISED KRIISI OLUKORRAS KÄITUMISEKS
Kui soovid vabatahtlikuna teisi aidata ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga, vaata lähemalt www.vabatahtlikud.ee
Loe loodusõnnetustest ja nende korral käitumisest
Loe tehnoõnnetustest ja nende korral käitumisest ning vaata suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaarti
Päästeameti juhendmaterjalid
Kodu tuleohutuks
Veeohutus
Hoone sisene ja väline tuleohutus
Korterelamu sisene ja väline tuleohutus
Meelespea helkuri kasutamise kohta
- Helkurist on kasu ainult siis, kui oskame seda eesmärgipäraselt kasutada.
- Pimedal ajal jalgsi liikudes peaks helkur täiskasvanud inimesel asetsema umbes põlve kõrgusel.
- Kasutuses oleva helkuri elueaks loetakse maksimaalselt kaks aastat ja selle möödudes tuleks kontrollida helkuri efektiivsust ning vajadusel soetada uus.
- Helkuri kasutamine on jalakäijatele kohustuslik. Seda ütleb ka liiklusseadus järgnevalt: „Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat. Sisuliselt on halb nähtavus pime aeg või ilmastikust tingitud ajutine olukord, kus nähtavus on alla 300 meetri."
- Helkur on hea vahend inimese või muu objekti märkamise suurendamiseks pimedal ajal.
- Helkuri valimisel ei tohiks määravaks saada selle hind, vaid tema efektiivsus ja kasutusmugavus. Väike asi aga suur „võim".
- Valgusallikana võime kasutada ka telefonis olevaid lampe, kuid neile ei saa alati kindel olla. Külma ja niiske ilmaga kipuvad akud kiirelt tühjenema ja töökindlus sellega seoses kahaneb.
- Kõige kindlam ja odavaim elukindlustus on siiski helkur.
- Hoolige üksteisest ja aidake hoolida ka teistel ning pöörake julgelt tähelepanu, kui tuttavatel, lähedastel või sõpradel puudub pimedas liigeldes helkur.