Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida
Eesti noortegarantii on riiklik tegevuskava, milles sisalduvate erinevate tegevustega soovitakse aidata, et noored saaksid töötuks jäämisel või koolist lahkumisel võimalikult kiiresti tagasi tööle, oma haridusteed jätkata või olla muul moel ühiskonda aktiivselt kaasatud.
- Äsja on alanud noortegarantii tugisüsteemi viies seire, mille käigus võtavad omavalitsuste juhtumikorraldajad ühendust potentsiaalselt abivajavate noortega, et välja selgitada noorte abivajadus ning asuda muresid üheskoos lahendama, et noori taas kooli või tööle aidata.
- Alanud seires on noored üle Eesti, kelle abivajadust asuvad omavalitsused välja selgitama, et neile vajalikku abi pakkuda.
- Uuest lähenemisest ja selle tulemustest kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson.
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on juba enam kui poolteist aasta andnud võimaluse kohalikel omavalitsustel leida üles oma piirkonnas elavaid abivajajaid noori, et neile abi pakkuda. Noorele on tugisüsteem andnud võimaluse liikuda tagasi kooli või minna tööle. Mured, millega noored abi vajavad on väga erinevad: hirm uuesti põruda ja uusi asju proovida; negatiivsed emotsioonid koolist; madal motivatsioon; sotsiaalse võrgustiku vähene toetus; teadmatus ja segadus tuleviku ees; vaimse tervise mured ja sõltuvused. Mitteõppivate ja mittetöötavate noorte abistamine on ühelt poolt nii „tulekahju kustutamine" kui ka ennetus, sest täna tööle või haridusse tagasi aidatud noor on väiksema tõenäosusega homme mõne muu sotsiaaltoe või -teenuse saaja.
Omavalitsus on ise aktiivne
Noorte abistamine kohalikul tasandil on oluline, sest noored on tööturul vähese kogemuse, sageli madalama haridustaseme või erialase hariduse puudumise tõttu ebasoodsamas olukorras. Noortegarantii tugisüsteemi väärtus ei peitu ainult noorte abistamises, sest abi on tegelikult võimalik saada igal noorel pöördudes kohaliku omavalitsuse poole. NGTS lisandväärtus peitub uues lähenemises. Enne noortegarantii tugisüsteemi ei olnud tavaline, et kohalik omavalitus uurib ise piirkonnas potentsiaalselt abivajavate inimeste kohta informatsiooni ja pakub neile abivõimalusi, mille vastuvõtmine on inimese jaoks mõistagi vabatahtlik. Kohalik omavalitsus on ikka oma piirkonnas elavatele inimestele abi pakkunud, kuid vaid siis kui spetsialistini vastav info jõuab või inimene ise abi küsib. NGTS-s vahetuvad selles kontekstis rollid ehk omavalitsus astub abistamissuhtes ise esimese sammu, mis näitab hoolimist ja huvi oma piirkonna noorte käekäigu vastu.
Koostöö arendamise ja kitsaskohtade märkamise võimalus piirkonnas
Noore poole pöördudes on oluline, et omavalitsuse ametnikul oleks selge ülevaade teenustest ja võimalustest, mida noorele on võimalik pakkuda. Lisaks on noortegarantii tugisüsteemi raames välja töötatud juhtumikorralduse mudel, mida on praktikas täiendanud igapäevaselt praktiseerivad juhtumikorraldajad. Seejuures on oluline, et juhtumikorraldust kui ühte sotsiaaltöö meetodit ei kasutata ainult töös noorega vaid sinna kaasatakse ka olulised koostööpartnerid tervishoiu-, haridus- ja õigussüsteemist. Nii saab arendada valdkondade vahelist koostööd, et pakkuda võimalikult täielikku abi ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Lisaks on võimalik saada aimu ka põhjustest, miks noored üldse koolist või töölt eemale jäävad. Seetõttu on oluline küsida: Kuidas paremini omavahel koostööd teha, et noorte haridusest ja/või tööturult eemale jäämist ennetada? Milliseid teenuseid on vaja piirkonnas arendada? Kas mõned teenused dubleerivad teineteist? Millistest võimalustest on meie piirkonnas puudu?
Tagasiside ja edulood
Ei saa eeldada, et kõik noored kohe suure heameelega pakutava abi ka vastu võtavad ja kui algselt kardeti suurt pahameelt seoses eraelu puutumise põhimõtte rikkumisega, siis tegelik tagasiside noortelt ja mõningal juhtudel ka nende vanematelt on olnud valdavalt tänulik ja positiivne. Pigem nähakse seda hea märgina, et kohalik omavalitsus tunneb ka huvi ja soovib abi pakkuda. Samuti on juba täna mitmeid noori ja lapsevanemaid, kes koostöö lõppedes on tugisüsteemi juhtumikorraldajatele siiralt tänulikud pakutud toe, abi ja ühenduse võtmise eest. Nii oleme enam kui pooleteise aasta jooksul saanud noortelt tagasisidest ja sellest ka aina rohkem motivatsiooni ja kinnitust, et noortegarantii tugisüsteem on vajalik:
„Tööga läheb suurepäraselt, olen nagu või pannil- ilusti sisse sulanud/…/ Aitäh! Tahaksin Sind ka tänada- oled nii suureks abiks olnud mulle ja kindlasti ka paljudele teistele"/ - Anna, 17
„Minu arust sellest peaks noortele rääkima ka juba põhikoolis, et selline võimalus abisaamiseks on ja on isik, keda tegelikult ka huvitab, mis edasi saab, et nad ei jätaks oma kooli teed pooleli." – Joel, 20
/…Minu kui noore jaoks oleks küll olnud väga tähtis kui oleksin teadnud sellisest võimalusest …/ Jaanika, 19
Igapäevaselt noortegarantii tugisüsteemiga töötavad juhtumikorraldajad ütlevad, et noored, keda toetada tuleb ei ole ainult need, kelle poole on nad ise pöördunud, vaid järjest enam leiavad abivajajad noored või nende lähedased nõustamis ja abivõimaluse ka ise üles, sest on tugisüsteemist kuulnud või on neile seda soovitatud.
NGTS on tänaseks vähemalt korra kasutanud 68 kohalikku omavalitsust, kellest 43 on süsteemi kasutanud järjepidevalt (vähemalt 2 seiret järjest). NGTS rakendamise aja jooksul on abi vajanud üle 600 noore, osa neist on täna ka juba oma eesmärgini jõudnud ja vajaliku abi saanud ning osa alles liigub koostöös toetavate spetsialistidega oma eesmärgi poole. Need noored on abini jõudnud just tänu sellele, et omavalitsuse juhtumikorraldaja on nende poole ise abipakkumisega pöördunud.