Sünni registreerimine

4.01.17

Lapse sünd registreeritakse Eestis, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui lapse sünd on juba registreeritud välismaal. Sel juhul tuleb välisriigi sünnidokument esitada maavalitsusele lapse sünniandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Kui lapse isa teab, et ta sünni ajal ei ole Eestis või tal ei ole võimalik sel ajal sünni registreerimise avaldust või isaduse omaksvõtu avaldust esitada, võib ta esitada vastava tahteavalduse ka enne lapse sündi valla- või linnavalitsusele või maavalitsusele. Sellisel juhul peab isa andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Lapse sünd tuleb registreerida kuu aja jooksul lapse sünnist. Sünni registreerimiseks peavad lapse vanemad esitama perekonnaseisuasutusse (vallavalitsusse) kohale tulles kirjaliku avalduse koos lisadokumentidega, milleks on meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta ja vanemate isikut tõendavad dokumendid. 

Kui laps sünnib abielust, siis võib sünni registreerida üks vanematest, võttes perekonnaseisuasutusse kaasa teise vanema lihtkirjaliku nõusoleku lapse nime suhtes.

Sünni registreerimisel koos isaduse omaksvõtuga on vajalik mõlema vanema kohalolek.

Sünd registreeritakse seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Riigiportaalis www.eesti.ee saab sündi registreerida, kui vanemad on omavahel abielus ja laps on sündinud haiglas, kus on elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenus (Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja, Pärnu Haigla, Rakvere Haigla ja Erahaigla Fertilitas). Pärast sünni registreerimist lisatakse toimikusse märkus selle kohta, kust avaldaja soovi korral sünnitõendi kätte saab. Riigiportaali eesti.ee kaudu avalduse esitamisel, kuvatakse vastav teade avaldajatele samasse keskkonda, kus nad avalduse esitasid. Pärast sünnikande koostamist läheb avaldajale teade, et sünd on registreeritud ja sünnitõendi saab kätte sünni registreerinud perekonnaseisuasutusest.

Alla 18-aastane vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Sünni registreerimise avalduse esitab lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui alaealine vanem on abielus lapse täisealise vanemaga, esitab sünni registreerimise avalduse täisealine vanem.
Alla 18-aastane vanem saab oma lapse sünni registreerida ise, kui tema teovõimet on eelnevalt selleks toiminguks kohtus laiendatud. Kui vastav kohtuotsus puudub, kaasatakse sünni registreerimise protsessi ka alaealise vanemad kui alaealise lapsevanema seaduslikud esindajad. Seega, kui vastsündinu isa ja ema on mõlemad 17-aastased ja kohtuotsusega ei ole sünni registreerimiseks ja lapse esindamiseks nende teovõimet laiendatud, tulevad lapse sündi registreerima nii alaealised vanemad kui ka nende mõlema vanemad ehk siis nii vastsündinu vanemad kui ka vanavanemad.

Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad on abielus
Kande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada:
1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta;
2) avaldaja isikut tõendav dokument;
3) avaldus (vorm kohapeal);
4) kui lapse sündi tuleb registreerima abielus olevate vanemate puhul üks vanem, siis teise vanema kirjalik nõusolek lapsele pandava nime kohta.

• Laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus.
• Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, esitavad abikaasad sellekohase ühisavalduse.
• Kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui lahutatud abikaasad esitavad ühise isast põlvnemise välistamise avalduse siis lahutatud abikaasat lapse isana sünnikandesse ei kanta.

Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad ei ole abielus
Kande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada:
1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta;
2) avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
3) lapse ema ja isa ühine kirjalik avaldus (vorm kohapeal), mille nad isiklikult esitavad.

• Emana kantakse sünnikandesse isik, kes on lapse sünnitanud ja isana isik, kes on lapse ema nõusolekul esitanud isaduse omaksvõtu avalduse.
• Ühise avalduse võib esitada perekonnaseisuasutusele juba enne lapse sündi, kui on alust arvata, et pärast lapse sündi võib see osutuda raskeks või võimatuks.
• Kui isaduse omaksvõtu avaldust ei saa isiklikult perekonnaseisuasutusele esitada, võib esitada notariaalselt tõestatud avalduse.

Sünnikande koostamine, kui lapse ema ei ole abielus ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud kohtu korras
Kande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada:
1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta;
2) avaldaja isikut tõendav dokument;
3) avaldus (vorm kohapeal).
Lapse sünnikandesse kannet isa kohta ei tehta.

Lapsele nime andmine
Eesnimi
• lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel otsustab eestkoste-asutus kumma vanema pakutud eesnimi lapsele antakse;.
• eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekriipsuga seotud nimest;
• lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, sobimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime;
• nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat eesnime, ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks;
• lapsele ei või nimeks panna üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime, usutegelaste nimesid;
• eesnime õigekirjutus peab vastama eesti keele õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse eesnime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele;
• eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid, suvalist tähekombinatsiooni, mida pole võimalik hääldada;
• erandi võib nimeandmisel teha, kui lapsel või tema vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nime-traditsiooniga ja nimi on sellele vastav.
 
Perekonnanimi
• lapsele antakse vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime. Kui vanematel on erinevad perekonnanimed, lepivad nad kokku, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Vaidluse korral otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele anda;
• kui üks vanematest on abiellumisel lisanud oma nimele abikaasa perekonnanime siis selliselt saadud kahest nimest koosnevat perekonnanime lapsele anda ei saa. Valida tuleb üks perekonnanimedest;
. ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.
 
Hooldusõigus
Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse lapse hooldusõiguse andmed. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad sünni registreerimisel valima, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Alaealine vanem teostab lapse isikuhooldust koos lapse seadusliku esindajaga.

Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Täiendav info
• kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks;
• surnult sündinud lapse sündi ei registreerita. Surnult sündinud lapsele võib anda nime, kuid rahvastikuregistrisse seda ei kanta. Surnult sündinud lapsele eesnime andmine ei ole kohustuslik;

• sünni tõendamiseks ei väljastata enam sünnitunnistust, vaid vormikohane sünnitõend;
• sünnikande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba.

Sünnitoetuse maksmine
Lisaks riiklikule sünnitoetusele makstakse igale Saarde valla vastsündinule valla eelarvest ühekordset toetust, mille suurus on 400 eurot. Sünnitoetust makstakse igale vastsündinule, kelle sünd registreeritakse Saarde Vallavalitsuses ja kes kantakse Saarde valla elanike registrisse ning kelle ema on olnud Saarde valla elanike registris vähemalt 6 kuud.

Sünnitoetus kantakse ühe lapsevanema arvelduskontole tema avalduse alusel kolmes osas järgmiselt:
1) 190 eurot viie tööpäeva jooksul lapse sünni registreerimisest;
2) 130 eurot lapsevanema avalduse alusel lapse 18-kuuseks saamisel;
3) 80 eurot lapsevanema avalduse alusel lapse 2-aastaseks saamisel.

Perekonnaseisuametnikud

Marju Antson, vallasekretär, tel 449 0131, e-post marju.antson@saarde.ee
või tema asendajad
Kristi Tamson, sekretär-referent, tel 449 0135, e-post info@saarde.ee
Mari Treial, sekretär-arhivaar, tel 449 0163, e-post mari.treial@saarde.ee

 

Vastuvõtuajad

E-R 9.00-12.00 13.00-16.00

Õigusaktid

Avalduste vormid

Toimetaja: KRISTI TAMSON