Maikuu viimasel pühapäeval valib Eesti Euroopa Parlamenti

Alo Heinsalu,
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
 
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis 25. mail. Kümme aastat Euroopa Liitu kuulnud Eesti kodanikud valivad kolmandat korda need kuus saadikut, kes järgneval viiel aastal Eesti sõnumi Euroopasse viivad.

Euroopa Parlamendi valimiste suurim muutus võrreldes viie aasta taguse ajaga on avatud nimekirjade taaskasutuselevõtt. Teisisõnu, valija annab hääle talle meelepärasele kandidaadile. Kui  kandidaadi erakond kogub üldkokkuvõttes samuti nii palju hääli, et nad saavad oma esindaja Euroopasse läkitada, saab mandaadi just see kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Vahet ei ole, kas ta on asetatud partei siseselt nimekirjas esimesele või 12. positsioonile.  

Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast – kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest mandaadi saab sellest nimekirjast häälte arvult järgmine kandidaat.

Üksikkandidaadid on Euroopa Parlamendi valimistel justkui ühe kandidaadiga erakonnad, kes võistlevad hääle eest kõrvu erakondadega. Näiteks võiks tuua 2009. aasta valimised, kus Indrek Tarand oleks võinud häälte arvu järgi veel teisegi mandaadi saada, kuid üksikkandidaadina ei olnud tal mõistagi võimalik kedagi kaasa võtta. Samuti ei saa üksikkandidaat endale määrata asendusliiget.  Kui üksikkandidaat loobub, saab koha esimesena mandaadist ilma jäänud erakond või üksikkandidaat.

Hääletada saavad Euroopa Parlamendi valimistel Eesti kodanikud ja ka kõik Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad maikuu viimasel pühapäeval. Võrreldes eelmiste kordadega on valimispäev nihutatud varasemaks. Hääletaja jaoks on see mugavam, puhkused ei ole veel alanud, töine ja asine mõtteviis paneb tegutsema ja kaasa mõtlema.

Neile, kes aga siiski valimiste pühapäeval jaoskonda minna ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljendamiseks.

Kümme päeva enne valmispäeva ehk 15. maist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab 21. maini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades – 15.-18. maini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 19.-21. maini on avatud kõik jaoskonnad. Valimispäeval saab hääletada vaid oma jaoskonnas ning hääletamiskasti tellida ka koju.

Euroopa Liit oma 28 liikmesriigiga on kirju organisatsioon. Kui Eestis saab kandideerida alates 21-eluaastast, siis näiteks Austrias ja Prantsusmaal tohib kandideerida 18-aastane, Itaalias ja Kreekas alles 25-aastane EL-i kodanik. Eestis valimiskünnis  puudub, kuid pooltes EL-i riikides on see olemas, jäädes 1,8% ja 5% vahele. Belgias, Kreekas, Küprosel ja Luksemburgis on hääletamine kohustuslik. Ja isegi valimispäevad on erinev – hollandlased ja ühendkuningriigi elanikud saavad oma valiku teha juba 22. mail.  Meie valimispäev on pühapäev, 25. mai!